Äriteatmik

Investeering
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritavaks kapitaliks on enamasti raha. Raha saab investeerida väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse, seadmetesse jne. Investeeringu kasulikkuse arvestamisel tuleb arvestada ka raha ajaväärtust. Laiemas tähenduses võidakse investeeringu all silmas pidada ka näiteks hariduse omandamisega seotud kulutusi.
allikas: vikipeedia

Investor
Investor on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. Investor saab valida aktiivse või passiivse strateegia vahel. Aktiivse puhul soovib investor väärtpaberite analüüsi, nende valikuga ja investeeringute ajastamisega saavutada turu keskmist ületav tootlus, teisel juhul ei ole investor kindel, et ta suudab pikaajaliselt turu keskmist lüüa ning rahuldub turu keskmise tootlusega või paigutab raha investeerimisfondi.
allikas: vikipeedia

Innovatsioon ning tarnijad
Innovatsioon hõlmab nii laialdast sisendit teadusbaasist ja turult kui ka tihedaid suhteid peamiste klientide ja tarnijatega. Teoreetiliste arengute taustaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma tõus 1990. aastail, kus oluline roll on võrgustikel, nišiturgudel jms . Seega on innovatsiooniuuringutes üha enam hakatud pöörama tähelepanu ettevõttesisesele tegevusele, see tähendab keskendutakse rohkem sellele, kuidas organisatsiooni vormid, organisatsioonide tavad, oskused ja rutiinid ning paindlikkus aitavad kaasa innovatsioonile. Rõhutatakse, et ettevõtte väärtust loovad tegevused on seotud tarnijate ja klientidega ning ettevõtte kõiki tehnoloogiaalaseid tegevusi juhitakse järjest ühtlasemate ja tõhusamate innovatsioonistrateegiate abil. Uute kombinatsioonide otsimisel tuleb ühendada ettevõtte eri osade teadmised ning teha koostööd ettevõtteväliste tegijatega, kaasa arvatud konsultantide, klientide, tarnijate ja ülikoolidega.
allikas: Riigikogu toimetised

Miks osta valmisfirma?
Valmisfirma ehk riiulifirma on asutatud teenuse pakkuja poolt eesmärgiga see kohe peale asutamist edasi müüa. Kuna äriühingu asutamisele (ideest kuni äriregistris registreerimiseni) kulub päris palju aega, siis on tunduvalt lihtsam ja kiirem osta kohe valmisfirma mis on juba registrisse kantud. Te võite samal päeval asuda kasutama pangateenuseid, kirjutada välja arveid ja teha muid Teile väga vajalikke kiireid tehinguid.
allikas: valmisfirma24.ee

Frantsiis
- tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teisele isikule; - piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks; - ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Frantsiis on üks turule sisenemise meetoditest. Näiteks frantsiisiandja varustab frantsiisivõtjat toodete (elektroonsed mänguasjad) ja teenustega, mida tuuakse Eesti turule. Frantsiisivõtja maksab seejuures õiguse eest müüa konkreetseid elektroonseid mänguasju. Samuti peab ta koostama frantsiisiandjale finantsaruandeid, millest tulenevalt sõltub tavaliselt frantsiisi eest makstav tasu (näiteks 4-8 % käibest). Finantsaruanded on üheks kontrolli võimaluseks frantsiisiandjale. Seejuures ei tohi frantsiisist aru saada nii, et frantsiisivõtja ei pea ise midagi tegema. Frantsiisiga saab selle võtja siiski esmajärjekorras endale õiguse müüa frantsiisiandja elektroonseid mänguasju ja kasutada tema intellektuaalset vara (toodete disain, nendel olev kaubamärk ja toote nimetus).
allikas: firmaturg.ee

Horizont 2020
Euroopa Liidu (EL) teadusuuringute ja innovatsiooni uue rahastamisprogrammi nimi – Horisont 2020 – peegeldab püüdu luua uusi ideid ja töökohti ning edendada majanduskasvu ka edaspidi. Programm „Horisont 2020” on põhiline vahend Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi juhtalgatuse „Innovaatiline liit” rakendamisel. Programmi „Horisont 2020” koondatakse kõik praegused EL teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid: teadusuuringute raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevused. Sellisele lähenemisviisile on toetust avaldanud nii sidusrühmad, Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui ka Euroopa teadusruumi komitee.
allikas: etag.ee

Oskusteave
 know-how, teabevara, teadus- ja tehnikaalaste teadmiste, eriti tootmiskogemuste, valmistamissaladuste ja  patenteerimata leiutiste kohta teada olevate teadmiste kogum, mis on vajalik tootmise ajakohasel korraldamisel.
allikas: entsyklopeedia.ee

Riskikapital
Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavasse või varases arengujärgus olevasse ettevõttesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt ettevõtte lihtaktsiate näol. Investeerimine ehk kapitali pakkumine võib toimuda otse riskikapitalistilt, kes on eraisik, või riskikapitali haldavalt fondilt, kuhu riskikapitalistid panustavad oma kapitali. Milleks saab riskikapitali kasutada? Riskikapital ei sobi siiski kõigile ettevõtetele. Ettevõtte juhtkond peab pakkuma investorile kiirelt kasvavat ettevõtet, sest vaid sel juhul võib tema kallile rahale piisavat tulusust saavutada. Kõige levinum on investeerimine nn iduettevõtetesse (start-up). Investori nõutav tulunorm on üldjuhul 40–80%. Kui ettevõtte strateegia usutaval moel kiiret kasvu ette ei näe, siis on raske turutingimustel riskikapitali kaasata. Riskikapitali pakkuja sekkub enamasti aktiivselt ettevõtte tegevusse, võttes osa ettevõtte olulisemate otsuste langetamisest, sh juhtkonna vahetus ja muud strateegilised küsimused. Hea riskikapitalist pakub lisaks rahale ettevõtte jaoks juhtimiskompetentsi ja kontakte, aidates nii kaasa ettevõtte arengule.
Riskikapitalisti jaoks on väga olulised inimesed, kelle firmasse ta investeerib. Kuna raha antakse ettevõtjatele varalise tagatiseta, äriidee ja lubaduste vastu see ellu viia, siis peetakse ettevõtte seniseid omanikke ja juhtkonda otsustamisel sageli määravaks. Meeskond peaks olema eelistatult ettevõtluskogemustega, valdkonnas kompetentne ja heade juhiomadustega. Hea, kui senine meeskond on töötanud juba mingi aeg koos ning neil on ühised väärtused, nad on ausad ja usaldusväärsed. Riskikapitali kaasamine Investori otsimiseks tasub võtta ühendust Arengufondiga [arengufond.ee], mis investeerib koos erainvestoritega riskikapitali Eesti uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse. Erariskikapitalistide kohta saab kontaktinfot Eesti Riskikapitali Fondi [estvca.ee] kaudu. Nii nagu tegelikult iga investeeringu kaasamisel, müüvad ettevõtjad ka riskikapitali kaasamisel investorile ettevõtte tulevikku (esialgu küll vahe-eesmärke seades). Investor peab olema võimeline hindama, kas juhtkond suudab lubatu ellu viia. Suur määramatus teeb selle hindamise alati keeruliseks. Üldjuhul peetakse normaalseks, et kui kümnest investeeringust ühte-kahte ettevõttesse tehtu õnnestub, on investeerimisportfell edukas. Fondiinvestorid otsustavad fondi haldava ettevõtte tegevuse üle portfelli järgi, mis peaks pakkuma neile vähemalt 15–20-protsendilist tulusust. Riskikapitalistid jälgivad kasu saamisel eesmärki 2% investeeritud kapitalist ja 20% puhaskasumist.
Riskikapitali kaudu omandatava osaluse kindlaksmääramiseks hinnatakse esmalt ettevõtte väärtust. Näiteks kui ettevõtte väärtus on 1 miljon eurot ja kui ettevõtte soovib kaasata tootega turuletulekuks 200 000, siis sel juhul oleks uute investorite omandatava osaluse väärtus 20%. Uues finantseerimisvoorus emiteeritavate aktsiate kogus moodustab samuti 20% emissioonijärgsest aktsiate kogusest.
Riskikapital on üldjuhul tähtajaline raha, mida soovitakse ettevõttest välja viia tavaliselt 5–7 aasta jooksul, seetõttu ei anta eduka ja väärtusliku ettevõtte loomiseks ettevõtjatele just eriti palju aega.
allikas: eas.ee

Innovatsioon
Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides. Tavaliselt tehakse vahet leiutamisel ehk idee esmaavaldamisel ja innovatsioonil ehk ideede edukal ellu rakendamisel. Paljudes valdkondades peab see miski uus olema oluliselt erinev senisest, et seda saaks nimetada innovatsiooniks, mitte pelgalt tähtsusetu muudatus näiteks kunsti, majanduse, äri või valitsuse poliitika vallas. Majanduses peab muutus suurendama väärtust, kliendiväärtust või tootja väärtust. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse oluline uurimisvaldkond. Kõnekeeles samastatakse sõna "innovatsioon" tihti protsessi tulemiga. Kuid majandusteadlased keskenduvad pigem protsessile tervikuna, alates selle algatanud ideest kuni idee muundumiseni millekski kasulikuks, idee rakendamisele ning süsteemile, milles innovatsiooni protsess aset leiab. Kuna innovatsiooni peetakse ka majanduse peamiseks käima lükkavaks jõuks, eriti kui see viib tootlikkuse suurendamiseni, peavad tegureid, mis viivad innovatsioonini, oluliseks ka poliitikakujundajad. Teadusharu, mis uurib innovatsiooni, nimetatakse innovaatikaks.
allikas: vikipeedia

Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses. Tänapäeva filosoofias võidakse nimetatada ideeks mistahes mentaalset üksust, olgu see siis kujuteldav või mingil viisil tegelikkusega seotud. Tavatähenduses peetakse idee all silmas millegi ettekujutust vaimusilmas ehk mõtet mõnest asjast või valdkonnast ja selle korraldusest (nt "Idee poolest on see nii...", "Mul tuli idee!"), mis võib aga ei pruugi reaalsusega kooskõlas või reaalselt ellu viidav olla.
allikas: vikipeedia

Abstraktsed ideed
Abstraktsete ideede ehk üldideede kohta on tõstatatud küsimus, kas nad vaimu kontseptsioonis on üldised või üksikud. George Berkeley on väitnud, et üldideed on lihtsalt üksikideed, mis on seostatud mingi terminiga, mis annab neile laiema tähenduse, nii et nad võivad meenutada teisi, nendega sarnaseid indiviide. Hume püüab tuua argumente, mis näitavad, et see on väljaspool kahtlust.
allikas: vikipeedia

Mis on iduettevõte (startup)?
Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. Mille poolest erineb iduettevõte traditsioonilisest ettevõttest?
Määramatus
Iduettevõtte keskmes on innovaatiline toode või teenus: midagi, mida pole varem tehtud, või nõudlus, mida rahuldatakse uudsel moel. Sellise toote või teenuse puhul pole võimalik midagi ette määrata. Ärimudel rajaneb oletustel ning mitmed suunamuutused toote või teenuse väljatöötamisel ja ebaõnnestumised on iduettevõtte argipäev.
allikas: eas.ee

Skaleeritavus
Iga ettevõtte eesmärk on müüa enam, sh oma toodet eksportida, kuid globaalse turupotentsiaali otsimine on iduettevõtte tootearendusprotsessi lahutamatu osa. Loodud toote või teenuse järele peab olema suur nõudlus või nähakse hüppelist nõudluse kasvu lähiajal.
allikas: eas.ee

Mõtteviis
Iduettevõtte mõtteviisi iseloomustab tulevikku vaatamine, tegevuse käigus õppimine, klienditagasiside ja kogemustele tuginev arendusprotsess ning kulude madalal hoidmine. Seda mõtteviisi nimetatakse muuhulgas lean thinking ja selliseid iduettevõtteid lean startup. Iduettevõtet tehes jäetakse kõrvale formaalsused, kõrvaldatakse piisavat lisaväärtust mitte loovad tegevused ja ollakse suunatud õige toote või teenuse väljatöötamisele. Tihti alustatakse iduettevõtet oma põhitegevuse, olgu siis õpingute või töö kõrvalt (bootstrapping).
Üldiselt ei vaja Iduettevõte käivitamiseks finantseeringut ja minimaalne elujõuline teenus või toote prototüüp on võimalik välja töötada ilma rahalise panuseta või madalate kuludega. Edasised finantseerimisotsused tehakse turu tagasiside põhjal ning ühel hetkel võivad investeeringud ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse, nagu ka kapitalimahukate tootmiste puhul. Seejuures iseloomustab edukat iduettevõtet suur tootlikkus ja investeeringute mitmekordne tagasiteenimine suhteliselt lühikese ajaga (kolme kuni viie aastaga).
allikas: eas.ee

Mis on patent?
Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse). Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida [vaata lähemalt patendiseaduse (PatS) § 6 lg 2]. Teine leiutiste õiguskaitse vorm on kasulik mudel. Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus (monopol) leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle (patendiomaniku ainuõigus - PatS § 15). Patendikaitse andmise õigusfilosoofiliseks aluseks on ühiskondlik kokkulepe, mis seisneb selles, et leiutaja panuse eest teaduse ja tehnika üldisesse arengusse annab ühiskond leiutajale vastutasuks võimaluse teatud aja jooksul leiutist ainsana oma äranägemisel kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat (patendi kehtivusaeg - PatS § 37). Riik kaitseb patendiomaniku ainuõigust nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (politsei, täitevamet, toll) kaudu (PatS § 53). Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris (PatS § 5 lg 2). Leiutise registreerimiseks ja patendikaitse saamiseks tuleb koostada patenditaotlus ja esitada see Patendiametile. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust (patentsuse kriteeriumid - PatS § 8). Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris (PatS § 34). Leiutiste registreerimist loetakse patendi väljaandmiseks. Isik, kes patenti taotles (ehk patenditaotleja), muutub leiutise registreerimisel automaatselt patendiomanikuks. Tõendina patendi väljaandmise kohta saab patendiomanik dokumendi, mida nimetatakse patendikirjaks (ladina keeles litterae patentes) (PatS § 36).
allikas: epa.ee

Mis on leiutis?
Seotud teemad Leiutiste andmebaasid Tasuta konsultatsioonid Tasulised patendiotsingud Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod ja/või aine. Leiutise objekt ei ole: arvutialgoritm ja  -programm, teadusteooria, majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod, hoone ja maa-ala projekt jmt. Patendiga või kasuliku mudelina kaitstav leiutis peab olema: uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. allikas: epa.ee


Mida tähendab olla edasimüüja? Edasimüüja (inglise keelest distribute « levitama, jaotama, laiali jagama ") - isik, kes täidab toodete info levitamise funktsiooni. Edasimüüja osutab Ettevõtte klientidele teenuseid, mis on seotud Ettevõtte toodete soetamise küsimustega, köidab Ettevõttesse ligi edasimüügiga tegelemiseks uusi kandidaate.

Vision edasimüüja on Ettevõtte filosoofia ja ideede juht, Ettevõtte toodete konsultant, müügi ja värbamise treener, ta on Ettevõtte partner tähtsate küsimuste otsustamisel. Vision edasimüüja on see, kes teab, kuidas kõvasti tööd teha ja hästi puhata. Vision edasimüüja on see, kes jagab temaga käsikäes kõndivate inimeste vaateid.

allikas: estonia.vipgroup.net/business/distribute